Venemaa endine rahandusminister Aleksei Kudrin avaldas täna Davosi foorumil lootust, et mõne nädala pärast Münchenis toimuval julgeolekukonverentsil tehakse esimesed sammud Venemaa ja lääneriikide leppimise suunas.
- Müncheni julgeolekukonverentsi juht Wolfgang Ischinger Davosi majandusfoorumil Foto: Scanpix/REuters
Sama ideed näis tugevalt toetavat koos Kudriniga
Venemaa tulevikuväljavaateid arutanud paneeldiskussioonis osalenud Müncheni julgeolekukonverentsi juht,
Saksa diplomaat Wolfgang Ischinger.
„Me näeme end osana kogu maailmast,“ ütles Kudrin, kelle sõnul loodab Venemaa liituda nii OECDga kui ka naasta koostöösse teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega. „Kõik osapooled peavad praeguse kriisi uuesti läbi mõtlema. See ei juhtunud kogemata ega kunstlikel põhjustel, see juhtus, kuna ühel ajahetkel ei arvestanud me piisavalt üksteise huvidega,“ ütles Kudrin. „Loodan, et Münchenis tehakse esimesed sammud lepituse suunas, esimesed ettepanekud.“
Sama teema tõstatas Ischinger, kelle sõnul võib
USA senatis küll olla neid, kes soovivad Venemaad näha võimalikult nõrgana, kuid kindlasti ei ole see Saksamaa ega Saksamaa ettevõtjate suhtumine.
„Me tahame stabiilset jõukat Venemaad, mis on meile mugav partner,“ ütles Ischinger, meenutades, kuidas parematel aegadel oli Venemaaga ärisuhetes ligi 6000 Saksa ettevõtet. „Tahame taastada normaalsed suhted,“ jätkas ta.
Sõna, mis Ischingeri sõnul on kõigi huultel, on „lahterdamine“ (inglise keeles
compartmentalization). Teisisõnu erinevate teemade käsitlemine eraldi. Ehk kui Venemaaga
Ukraina tõttu vastuollu mindigi, siis on vaja aru saada, et Venemaa on siiski hea ja konstruktiivne partner, nagu näitas Iraani tuumakõneluste edukas lõpule viimine. Ja ka Süüria kriisi puhul ilmutab Venemaa valmisolekut koos lahendusi otsida – äsja kohtusid taas USA ja Venemaa välisminister Sergei Lavrov ja John Kerry, rääkis Ischinger.
Ta avaldas lootust, et Venemaa naaseb maailma juhtivate riikide ühendusse, mis praegu toimib ilma Venemaata jälle G7 formaadis. „Ma arvan et Venemaa väljaheitmine G8st ei olnud hea diplomaatiline samm,“ ütles Ischinger.
„See pole lihtne, kuid see on meie huvides, et Venemaa oleks meiega ühes telgis ja ka normaalne ärikliima oleks taastatud ja Minski lepingud ellu viidud,“ ütles Ischinger. Siis saab ületada ka selle tohutu lõhe, mis valitseb praegu lääneriikide ja Venemaa narratiivides maailmas toimuva kohta, mürgitades inimestevahelisi suhteid.
„Sakslased ja venelased tegelikult armastavad teineteist,“ ütles Ischinger.
Positiivse märgina Venemaa valmisolekust dialoogiks tõi ta äsja tulnud teate, et Venemaa plaanib Müncheni julgeolekukonverentsist osa võtta mitte ainult välisminister Sergei Lavrovi isikus, mis on traditsiooniline, vaid kohale sõidab ka peaminister
Dmitri Medvedev. „Ma tõlgendan seda žesti kui Venemaa hea tahte märki, et rohkem oleks dialoogi ja vähem vastuseisu,“ ütles Ischinger.
Ka Kudrin ütles, et Venemaa peaks naasma G8 riikide hulka, et aidata lahendada maailma ees seisvaid probleeme. „Usun, et sanktsiooni vähendatakse sel aastal, tuleval aastal,“ ütles Kudrin.
Geopoliitilise kriisi haripunkt hakkab seega Kudrini arvates mööda saama. Küll ei nõustunud ta seda ütlema Venemaa majanduse olukorra kohta. Seal on kriisi haripunkt nafta hinna langusest alles ees. Eriti tundis Kudrin muret investeeringute vähenemise tõttu, mis on tuleviku majanduskasvu alus.
Seotud lood
Tänapäeval ei räägita videokaameratest enam ainult objektide turvalisuse tagamise kontekstis. Tehnoloogia kiire areng on muutnud videovalve lahendused mitmekülgseteks tööriistadeks, mis pakuvad palju enamat kui pelgalt valvet.